Alates 2008. aasta juulist muudab Kaspersky Lab viirusaktiivsuse igakuiste ülevaadete ettevalmistusmetoodikat. Varem kasutusel olnud postiliikluse ja online-skänneri töötulemuste analüüsil põhinevad ohtude hindamismeetmed ei võimalda enam adekvaatselt kajastada viirusohtude olukorra äärmiselt dünaamilist muutust. Muu hulgas pole e-post kahjurprogrammide põhilevikanal ning vastavalt meie tähelepanekutele moodustab kahjuliku postiliikluse osakaal kirjade üldmahust praegu vaid kümnendiku protsendist.
Vanade metoodikate asemele tuleb uus. See põhineb Kaspersky Security Network´i (KSN) – 2009 versiooni personaaltoodetes realiseeritud uus tehnoloogia – töötulemustel. See tehnoloogia võimaldab Kaspersky Lab´il saada operatiivinfot viirusohtudest, jälgida nende ohtude arengut ning kiirendada oluliselt uute tundmatute ohtude tuvastamist ja nende vastase kaitse pakkumist kasutajatele.
Tuleb märkida, et 2008. aasta juuli lõpuks polnud 2009 versiooni personaaltooted veel mõnedes riikides (näiteks Venemaa ja USA) ametlikult esitletud. Sel viisil kajastab see ülevaade objektiivselt aktuaalset olukorda enamikes Euroopa ja Aasia riikides. Kuid juba lähiajal lisatakse ülevaadetesse maailma teiste riikide kasutajatelt saadud andmed.
KSN-i 2008. aasta juuli töötulemuste põhjal saime me kaks kahjurprogrammide tabelit.
Esimene kujutab endast edetabelit kõige levinumatest kahjur-, reklaam- ja arvatavalt ohtlikest programmidest arvutite hulga järgi, kus nad avastati (protsentides):
Kuna pakutav edetabel põhineb süsteemi esimese töökuu andmetel, on äärmiselt keeruline teha tema põhjal mingeid prognoose ja rääkida muudatuste dünaamikast. Järgmistel kuudel selline võimalus tekib.
Kuid juba praegu on võimalik jagada tabelis esitatud kahjur- ja arvatavalt ohtlikud programmid põhiklassidesse – TrojWare, VirWare, AdWare ja Other Malware.
On näha, et kõige tihemini ründavad kasutate jaarvuteid kõikvõimalikud troojaprogrammid.
Juulis fikseeriti kasutajate arvutites kokku 20704 unikaalset kahjur-, reklaam- või arvatavalt ohtliku programmi. Just selline unikaalsete tuvastatud programmide arv – umbes 20000 – kujundabki meie arvates "in-the-wild" keskkonda.
Teine tabel esitab andmeid selle kohta, millistesse kahjurprogrammidesse on kasutajate arvutites tuvastatud nakatatud objektid kõige tihemini nakatunud (protsent nakatatud objektide üldarvust).
Selles tabelis on põhiliselt esitatud faile nakatavad erinevad kahjurprogrammid. Need andmed on huvitavad kui kõige levinumate ravi, mitte aga lihtsalt nakatatud objektide eemaldamist vajavate ohtude näitaja.
Märkimisväärne, et tabelis on programm GetCodec.d – audiofaile nakatava ussi unikaalne näide, kellest hiljuti teatasime. Näha on, et see kahjurprogrammide perekond levib kasutajate arvutites üsna aktiivselt.
Andmed kõigi kahjur-, reklaam- ja arvatavalt ohtlike programmide kohtade ja osakaalude muudatustest esitatakse augusti aruandes.
